2025. aastal
10. novembril
Alfred Käärmann
Metsavenna käsiraamat
Ellujäämisõpetus
Uustrükk
Saatesõna Sirje Endre, järelsõna Martin Andreller, kujundaja Rein Seppius.
2026. aastal
märtsis
Toomas Kall
Arvamusliider ja armuke
Näidendid
Valikkogu
Toomas Kalli (1947) näidendikogu toob lugejani autori väljendusrikkas eesti keeles kirjutatud dramaatilis-koomilisi tekste, millest mõnigi sarnaneb lausa kriminulliga. Näidendite sisu on justkui meie kõigi elust võetud, Kalli kirjutatud võrratud dialoogid pakuvad avastamisrõõmu ja ärgitavad koguni jäljendamissoovi. Kes meist siis poleks näinud mõnda Kalli kirjutatud tükki teatris või teleekraanil! Tema šedöövrite rahvalikkus võib olla ka põhjus, miks kutseliste kõrval harrastusteatrid, keda on Eestis ligi 400, tahavad oma kodukoha rahvamaja lavale tuua Kalli näidendeid.
Valikkogus „Arvamusliider ja armuke“ on autori 18 draamateksti aastatest 1978–2024. Mitmed komöödiad ja estraadinäidendid on lavastatud Vanalinnastuudios („Lõunavaheaeg“, „Lihtne ja ilus“, „Meie õhtused rõõmud“, „Prügikast 2 ehk Alguse asi“ ja „Päikesekontsert“). Isiku- ja kultuuriloolisi tekste on mängitud Vanemuises („Kolmevalitsus“), Richard Sagritsa muuseumis („Karistai ja Lorelei“) ja Mati Undi muuseumis („Must aken“). Veel on siinseid näidendeid välja toonud Eesti Draamateater („Nagu alati“), Neeruti Mõisateater („Pargivaht“) ja Komöödiateater („Kukerpall“ ja „Puu all“). Kõiki neid leiate ilmuvast raamatust.
Kõvakaaneline raamat, kavandatult 736 lehekülge, lõplik maht selgub küljenduse käigus.
28. novembril 2026, Vabadussõja esimese lahingu 108. aastapäeval.
Aimar Kuldvere
VIRU JALAVÄEPATALJON
II osa
4. Eesti Rahvaväe polgu võitlejate mälestused Vabadussõjast
ja saatus 1917–1940
Aimar Kuldvere 2019. aastal ilmunud suurteose Eesti Vabadussõjast pealkirjaga
„4. Eesti Rahvaväe polgust 4. Üksik jalaväepataljonini 1917–1940” järg.
Nagu varem ilmunud I osa, sisaldab ka „Viru jalaväepataljoni” II osa hulgaliselt ajastu fotosid ja arhiividokumente, elulugusid ja fakte, et lugejad saaksid teha ajaloorännaku sajanditagustesse sündmustesse.
Viru jalaväepataljoni võitlejate eluteed ja saatust hõlmav mälestusteraamat algab vabadussõjalase Aleksander Haameri (ka Aamer, Amer) kirjapanduga, mille alguse allpool ära toome ja mille meeleolu laieneb tervikuna kogu raamatule.
4. Rahvaväe polk läks esimesena vene vägede vastu lahingusse 28. novembril 1918. See on kuupäev, mis tähistab Vabadussõja algust.
Tudulinna lahing 1918. aasta kevadel
Mina, kui Vene sõjaväest tulema sain ja kodukülla jõudsin, siis olid mul oma küla mehed vastas ja andsid mulle püssi ning ütlesid, et: „vaja sõdima hakata“. Siis seletasid nad mulle ära, milles asi seisneb, et: „möödaläinud ööl olid kõik need isikud kinni pandud, kes olid enamlased vallavalitsusega eesotsas ja et nüüd on neile abivägi tulemas Iisakust, kes vangid lahti päästab. Ja eestlastel vaja vastu hakata, muidu läheb asi täbaraks.”
Olin sellega nõus, sest mina enamlaste valitsust ei sallinud ja vaja on neile tuld anda.
Niisiis ei saanud ma kodus olla ja asusin jälle liinile. Meid oli umbes 15 mehe ümber, kes liini pidid kinni pidama, aga, noh, laskeriistad puudusid. Mõnel üksikul oli vint, teistel olid jahipüssid ja nii oli minulgi üheraudne jahipüss.
Kõvakaaneline köide ümbrisega, arvestuslikult 744 lehekülge, ajastu fotod.
