© SE&JS ENG  
  Ilmunud raamatudIlmumiselEnimtuntud raamatud   facebook
       


UUS RAAMAT!

Koitjärve kadunud koidikud

Ants Aaman
Koitjärve kadunud koidikud
Lugu ja saatus

 

Raamatuga tähistame A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus” esimese osa ilmumise sajandat aastapäeva 2026. a. oktoobris.

Koitjärvelased kuulsid Oru Antonit viiulit mängimas
enamasti varahommikuti kella nelja paiku, kui mindi
jõele undasid vaatama. Ta mängis viiulit alati üksi olles. Eriti meloodilised viisid hõljunud ärkavas varahommikus pärast sõpruse kujunemist Laane Leeniga.

Kuusalu valla kirjamehe ja Kursi küla Rätsepa talu peremehe ANTS AAMANI (1948) raamat „Koitjärve kadunud koidikud” annab võimaluse rännata ringi A. H. Tammsaare kirjanduspärandi mekas – kunagise Koitjärve küla asupaigas, mida Eesti-ajal kutsuti Põhja-Eesti Šveitsiks. Kirjanik elas siin venna Jüri Hanseni Oru talus aastatel 1911–1919, käies vaid korraks ära Kaukaasias tervist parandamas. Koitjärvel kutsutigi Tammsaaret omade seas Oru Antoniks. Nende paikade maaliline loodus ja inimesed peegelduvad romaanis „Kõrboja peremees” ning ka „Tõe ja õiguse” esimeses osas.

Selles Koitjärve-raamatus on haaravaid lehekülgi Tammsaare kunagisest elust maagilise kohavaimuga Koitjärvel. Autor räägib möödunud aegadest ja inimestest ning eesti kirjanduse kullafondi kuuluvast klassikust eriliselt soojalt, vahel ka humoorikalt. Võib-olla sobib selle raamatu lugemiseks mõni sume õhtutund, et end kujutluses leida „Paukjärve kolmekordse kaja lummuses, milles käod end oimetuks kukuvad.”

Koitjärve küla on olnud ka meie raamatu autori lapsepõlvemaa. Ta meenutused mõjuvad värskendavalt Eesti paljus nii unustatud kultuuriloos. Loeme Kuusalu omaaegsest legendaarsest kirikuõpetajast Eduard Salumäest. On meenutusi möödunud aegade vestlustest helilooja Veljo Tormisega.

Õnnelikud ajad Eestis lõppesid, kui neljakümnendatel saabusid idanaabritest okupandid. Nõukogude võimu jõhkrustest kirjutab Ants Aaman raamatus ilmuvas näidendis „Ta ei tahtnud tappa”. Kõige rohkem on autoril aga südamel Koitjärve kurb saatus. 1952. aastal lammutati seal 23 küla ja Tammsaare vaimupärandi mekasse rajati nõukogude sõjaväe polügoon.



Toimetaja Sirje Endre, korrektuuri lugesid Krista Parve, TarmoTilsen ja Elle Veermäe.
Kujundas Rein Seppius.


136 lk., formaat 145 x 210 mm, kõvakaaneline.
Fotod, viited
ISBN 978-9916-9290-9-4


Ostmine kirjastusest: Elle Veermäe, müügijuht, tel +372 51988102 sejs@sejs.ee või meie e-poest

 

 

 

 

 

 

 

 

Avaleht