Eestlaste unistuste ja mälestuste Krimm
Koostaja: Krimmi-Eestlaste Selts, kirjastaja: kirjastus SE&JS

1861–1863 leidis aset eestlaste esimene suurem väljarändamine Krimmi.
Selle raamatu kaante vahele on kogutud põliste krimmieestlaste ja nende järeltulijate ehedad mälestused oma esivanemate elust Krimmis. Kunagi 150 aastat tagasi läksid eestlased prohvet Maltsveti innustusel ja keiser Aleksandri loal otsima paremat paika päikese all.
Selleks pidi saama Krimm, kus oli tasuta vaba põllumaad saadaval. Aga maa on eestlastele läbi aegade tähtis olnud.
Raamat räägib sellest, kui raske, kuid siiski ilus oli elu Krimmis, ja kuidas kõik kaotati, kui 1930. aastatel algasid stalinlikud repressioonid.
Lugeja leiab raamatust aga ka palju huvitavat väljarändajate järeltulijate tagasipöördumisest sünnimaale Eestisse, kunagiste krimmieestlaste uuest elust ning saatusest.
Raamat on pühendatud eestlaste Krimmi asumise 150. aastapäevale.

Krimm ja eestlased. Kroonika
* 6.–5. saj. e.Kr. asusid Krimmis Kreeka kolooniad.
* 1. saj. e.Kr.–3. saj. p.Kr. kuulus Krimmi lõunarannik Roomale.
* 1783 annekteeriti aastal 1443 iseseisvunud Krimmi khaaniriik Venemaa poolt.
* 14./26. septembril 1812 sündis Koeru kihelkonnas Norra vallas Juhan Leinberg (prohvet Maltsvet).
* 1853–1856 väldanud Krimmi sõja järel küüditati Krimmist tatarlased või nad põgenesid Türki.
*1860 kirjutas Perno Postimees tatarlaste massilisest väljaajamisest Krimmist ning sealse maa soodsatest  rentimis- ja ostutingimustest.
*16. jaanuaril 1861 esitasid maltsvetlased keiser Aleksander Teisele palvekirja, et saada luba väljarändamiseks Krimmi. Hans Valkmann läks Krimmi maad kuulama. Veebruaris siirdus Krimmi ka prohvet Maltsvet.
*1. novembril 1861 tipnes Järvamaa talurahva vastuhakk mõisnikele peksupäevaga Albus, Kukenoosi rehes.
*Novembris 1861 esitasid 152 Järvamaa talupoega Eestimaa kubermangu valitsusele kohaostmissedelid ümberasumiseks Krimmi.
*1861–1863 esimene suurem eestlaste väljarändamislaine Krimmi.
*1865 pöördus prohvet Maltsvet tagasi Eestisse.
*1872 avati Kadikõi külas esimene eesti kool Krimmis. Esimeseks õpetajaks sai Tallinnas algkoolis käinud Jüri Thomson. 1890. aastatel oli Krimmis juba viis eesti kooli.
*1879 Venemaa oli kinnitanud oma positsiooni Krimmis. Eestlased hakkasid Krimmis maad ostma.
*1890–1895 järgmine suurem väljarändamislaine Eestist Krimmi.
*1904 külastas Krimmi Eduard Vilde, kogudes materjali romaanile „Prohvet Maltsvet”.
*1914 asutati Krimmi Eesti Haridusselts. Krimmis toimus esimene väliseesti laulupidu.
*Mais 1917 toimus Livonias (Kaukaasia) Kaukaasia ja Krimmi eesti asunike kongress.
*Novembris 1920 kehtestati Krimmis nõukogude võim. Algas sealsete eestlaste opteerimine Eestisse.
*1926 stalinlike repressioonide algus Krimmis. Eestlased jätsid maha oma kodud ja asutasid uue küla – Novoestonia.
*1930 kolhooside asutamise algus.
*1934. aastaks olid eesti rahvuskoolid Krimmis likvideeritud.
*1937–1938 Džurtši kirik ehitati ümber rajooni kaubamajaks.