Friedrich Reinhold Kreutzwald
Kalevipoeg

Üks ennemuistne jutt kahekümnes laulus
.
Illustratsioonid ja kujundus: kunstnik Andres Tali.
Saatetekst „Andres Tali ja Kalevipoeg”: kunstiteadlane Sirje Helme.

Oleme astunud laulupeoaastasse. Tänavu möödub 150 aastat Eesti esimesest üldlaulupeost, mis leidis aset 18.–20. juunini (vkj) 1869 Tartus. Laulupeoaasta auks andis kirjastus SE&JS välja rahvuseepose „Kalevipoeg” üheksateistkümnenda trüki (2009, SE&JS) lisatrüki. Meie rahvuseepos on väidetud olema Euroopa moodsamaid. Niisugust teesi on siin-seal aina kinnitatud.

Kirjastaja Sirje Endre kirjutab "Kalevipoja" saatesõnas nii:
"Mingi salajane seos „Kalevipoja” kunagisel esmailmumisel (1862) ja Eesti esimesel üldlaulupeol (1869) siiski on. Ka korrakski tagasi vaatamata tajume neid kahte tihedasti koos. Kui aeg on nii kaugel, nagu Kreutzwaldi, Koidula, „Kalevipoja” lauluks saamise ja esimese laulupeo aeg, siis on ta tegelikult lähedal.

Kes „Kalevipoega” tõsisemalt lugeda võtab, see tema käest – oma peas – enam ei pääse. Kangelase lugulaulu värssides hõõgub seletamatu vägi. See on nagu laulu- ja tantsupidu, kuhu ei saa kunagi minemata jätta. Ei ole tähtis, kas oled laval, väljakul või TV ees, osaline oled igal pool. Kuigi koorid laulavad iga kord just nagu ühtviisi – ikka ja jälle Isamaad, tantsijad aga tantsivad ilmtingimata alati Tuljakut. Ometi tekib igal järgneval peol uus ja kordumatu elamus, tunne enda väljavalitusest Kõiksuses."

Inglisekeelne järelsõna
ISBN 978-9985-854-95-2